Miks just selline teater?

Valikuid oma elus teen peamiselt läbi tunnetuse. Ehk ma ei ela „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ meetodil. Kui siis võib olla kaks korda mõõdan. Ma lihtsalt tean mis on õige ja vale minu jaoks. Nii oli ka selle projekti valikul. Minu postkasti potsatas õe kiri, et vaata, tundub põnev. Diagonaalis infot lugedes sain juba piisava tunnetuse kätte ning sai kohe ka osaluse soov saadetud. Peale selle, et ma räägin midagi endast ning sellest luuakse sellel hetkel veel teadmata kujul teos, ei jäänudki mulle rohkemat meelde. Mingil hetkel avastasin, et olin täitmas oma unistust „olla laval, osaleda etenduses“. Ja kui põnev see protsess oli. Nii palju erinevate naiste mõtteid, suhtumist, kogemusi, hoiakuid…

Ja kuidas see kõik on mind mõjutanud! Ma tunnen, et olen nende kuudega muutunud tolerantsemaks nii teiste inimeste kui ka enda suhtes. Kui keerata aega tagasi, siis teeksin ma selle valiku igal juhul uuesti ja uuesti ja….

Ma ei tea kes seda varem ütles. Mind see puudutas ning käib nüüd juba pikemat aega kaasas. „Naine peab olema armas.“ Armas tähendab minu jaoks soojust, headust, mõistmist, hoitust, turvalist tunnet, aktsepteerimist, nutikust, eneseteadlikkust ja enesekindlust. Ja kõige selle loob veel ahvatlevamaks kui sinna juurde lisada kontsad, lõhn, ripsmedušš, soengus juuksed ja sõbralik naeratus.

Olles ise mõistev ja hea, lood sa enda ümber selle normaalsuseks. Mõistvus saab olla ulatuslik ainul läbi enda või lähedase kogemuse. Enne seda on vaid tühine hinnang. Kui võimalik, pakuksin paljudele inimestele erinevaid kogemusi. Eriti neile, kellele meeldib oma tühiseid hinnanguid jagada.