Tal oli sünnipäev kui ta minu juurde tuli. Me pidime minema seenemetsa. Mina olin valmis minema ka üksinda aga tema tahtis ka hullult kaasa tulla. Mõtlesin, et ok. Kuna meil oli nii värske asi, siis olgu – teeks üllatuse. Läheks rutiinist välja.
Ta tuli minu juurde ja ma ütlesin: “Kuule teeks midagi muud ka?”
Tema vastu: “Jaaaa!”
Mõeldud-tehtud.
Alustasime “protsessiga”. Kõik oli tore. Olime siis seal nii öelda “protsessi” algstaadiumis ja äkki tuli tal kõik ära.
“Uups”, ütles ta.
Aaa ei, enne jõudis veel öelda: ”Sa oled nii hea!” ja siis tuli see UUPS.
Ma küsisin: “Mis see oli?!!!”
“Mul on sinuga nii hea”, ütles ta uuesti.
Ma küsisin uuesti: “MIS SEE OLI PRAEGU??!! Võta ennast kokku”!
Ma tõusin voodist püsti ja ma lihtsalt karjusin ta peale. Esimest korda sain ma aru miks naised petavad oma mehi, miks nad lähevad oma meeste juurest ära. Ongi just seesama “UUps – sinuga on nii hea!”
MUL EI OLE HEA!!!
Ma niimoodi karjusin ta peale. Ta ei olnud siis oma naisest veel päris lahus. Ma sain aru, et ta naine otsibki just sellepärast kedagi teist, sest ta ei taha enam sellise elu. Seda “UUPS. Mul tuli ära. Sa oled nii hea!”
See ei rahulda mind. Mina ei tunne enam mitte midagi.
————————————–
Saame kokku, kõik on tore, teeme hommikukohvi. Kõik on väga vahva. Suured inimesed, hakkame seksima ja järsku kõik….oligi ära kõik.
Ma ütlesin: “Mis SEE oli?”
“Mhhh- kähkukas.”
“Miks?”
“ Aga päeval ongi kähkukad. Öösel on pikemad asjad.”
“ Meil ei olnud ju mingit kokkulepet, et me teeme kähkuka?”
“ Ma ei usu, et sa ei anna mulle teist võimalust. Ma olen nii hea inimeste tundja, ma tean, et sa annad mulle teise võimaluse.”
“Tead, sa ei ole üldse hea inimeste tundja. Ma olen 45 aastane naine. Mul on tohhujaa ja bolše sellest.”
Ma jõuan ikka tagasi sinna samma kust ma alustasin ja rohkem ei tule neid võimalusi.
Tead, mis ta täna küsis mu käest: “Mis su elektriarve oli?”
Mis kurat see siia praegu puutub?
Ma ei saa aru. Kui sa reklaamid ennast välja, palun, vasta nendele tingimustele.
Äkki ongi minus probleem? Et ma ootan mida reklaamiti aga ma ei saa seda.
Pärast seda elektriarve küsimist (ma ei saa aru mis see siia puutus üldse aga nohh, las ta siis jääda) ma sain aru, et mehed ongi jäänud kuhugi koopaaega.
Mina olen 45 aastane naine. Ma tunnen, et ma olen elu tippvormis. Okei, kehakaal on mul üle aga ma mõtlen mentaalselt. Ma tean mida ma tahan, kuidas ma tahan. Mitte ainult seksuaalselt vaid üleüldiselt. Siis tuleb sama vana vend ja ta on nagu mingi tohlakas! Ta ei suuda aru saada! Ma räägin talle punkt punktilt ära mida ma tahan. Ei midagi!
See Epp Kärsini jutt… see ei pea üldse minu jaoks paika. Ma ei tea mida see leelotab? Ma olen nii palju kohanud mehi, kes on käinud seal kursusel. See on õudus! Õudus mida nad teevad pärast seda – see on nii vastik, see on nii ebamugav, see on nii valus. Selline tunne, et palun ära enam tee. Teeme parem ruttu ära vähemalt, saame ühele poole. Ma ei saa aru kas on minus viga või ongi minus viga?

Ja nii ongi. Sa nii loodad ja unistad, et tuleks üks vend, kes sind raputaks nii, et sa oled pärast väsinud ja ei jaksa enam. Minu vanuses enam ei leidu neid ja siis imestatakse, et miks me nooremaid kaaslasi tahame! Vastus on siin – meie vanused enam ei jaksa. ” Päeval on kähkukad!”
Oma kogemusest võin öelda – see kes räägib kogu aeg kähkukast, see ongi kähkukavend ja kähkuka vennaks ta jääblki. Sa räägid talle kogu aeg, et ma ei ole see inimene, kellega sa võid teha neid kähkukaid ja tuleb ikka ja teeb oma kähkuka.
Aga mina?
“Teeme teinekord.”
Seda teist korda ei tule, sest MINA olen siin elus kõige tähtsam enda jaoks.
Ma ei ole üldse nõus, et sellises vanuses inimesed võtavad naisi nii enesestmõistetavalt.
Kas sul ei hakka nagu piinlik omal või? Mu pärast võta kasvõi mingi rohi sisse, kui tahad muljet avaldada aga pärast seda “uupsi” ma ei taha ju sind rohkem.
Ma võtan pärast sellist kohtumist sahtlist oma abimehe välja. Või mul siis üldse seda meest vaja on!
———————————
Vahetasime kontaktid ja suhtlesime. Ta oli alguses hästi aktiivne. Vott too vend oli…ma ei tea kas ta võttis midagi või tarbis midagi, mul jumala ükskõik. Tal oli kunagi vene naine ja eks tänu sellele ta oskas olla. Ta polnud üldsegi pikk ega lai ega suur. Aga tegi ennast suureks – jutuga, olekuga, maneeridega. Ma ei saa aru miks ta ära kadus. Mul on tahtmine küsida, et miks ta ei taha suhelda. Ma ei taha ju pesa punuda. Ma tahan lihtsalt et oleks lõbus. Ma ei taha et keegi mu elu kinni maksaks, mu autot parandaks. Ei. Ma tahan lihtsalt, et oleks lõbus.
Aga selliseid mehi on nii vähe. .. Tegijaid vendi võid elus ühe käe sõrmedel üles lugeda, kes on jätnud hinge kinni. See nii äge tüüp, issand ta oli äge vend, sa ei kujuta ette! Mul on nii kahju. Ma ei tea misasi see oli. Miks ta ära kadus. Ma olen nii palju mõelnud, et huvi pärast küsiks “miks”. Mitte sellepärast, et ma sain nii hullult midagi haavata, mitte sellepärast. Haavamised on ammu läbi. Ma tahaks teada mis temas toimus.
Ma alati lohutan ennast selliste asjadega, et ju ma siis läksin talle nii hinge, et ta polnud selleks valmis. See on kõige parem lohutus ju, eks? Mulle meeldib nii mõelda.